Usume, et iga keha jutustab loo ning mõnel neist on jõud päästa elusid. Koostöös Taani elundidoonorluse ühendusega Organdonationsforeningen toome teieni viis inspireerivat lugu naistest, kelle elu on elundidoonorlus igaveseks muutnud.
Mõned neist on doonorid, teised siirdamise saajad – kõik nad on elav tõestus sellest, et meie kehad kannavad endas palju enamat kui ilu.
Need kannavad jõudu, armistumisi, armastust ja lootust.
Oleme südamest tänulikud Heidile, Randile, Rikkele, Steffiele ja Clarale, kes jagasid lugusid oma teekondadest. Oma lugusid jutustades murravad nad tabusid, avavad südameid ja näitavad, kui elumuutev võib olla otsus öelda „jah“ doonorlusele.
Saa osa nende kogemustest ja aita tõsta teadlikkust eesmärgi nimel, mis tõeliselt loeb.
Tutvu Heidi ja Randiga – kaksikõed, keda ühendab elundidoonorluse teekond
Teismelisena raskelt neeruhaigeks jäänud Heidi sai 1993. aastal elupäästva neerusiirdamise oma identse kaksikõe Randi käest. Tänaseks elavad mõlemad täisväärtuslikku elu ning nende side on tugevam kui kunagi varem.
Nende ühised armid näitavad, milline võib välja näha armastus ja õdede side oma puhtaimas vormis.
Heidi: „Olen kandnud Randi neeru juba rohkem kui pool oma elu. See muutis kõik – sain emaks, vanaemaks. Ilma temata poleks see olnud võimalik. Kui inimesed kuulevad meie lugu, tahaksin, et nad mõtleksid: “Vau, ma ei teadnudki, et pärast sellist operatsiooni saab elada täisväärtuslikku elu.” Saab küll. Meie oleme elav tõestus.“
Randi: „Ma ei kahelnud hetkekski. Kui su õde vajab neeru, et elada – sa annad selle. Oleme koos üles kasvanud, lapsi kasvatanud, meie elud on põimunud igal võimalikul moel.“
Tutvu Marie’ga – uus võimalus tänu kõige hinnalisemale kingitusele
Marie oli vaid 26-aastane, kui ta esmakordselt raskelt haigeks jäi. Tema maks lakkas töötamast, põhjuseks mitmete diagnoosimata terviseprobleemide ja varasema sõltuvuse koosmõju.
Pärast mitmeid elu ja surma vahel kõikumisi ning kuid haiglas sai ta 2023. aasta novembris maksa siirdamise. Täna ehitab Marie oma elu uuesti üles – selguse ja sügava tänutundega.
„Aitäh“ ei tundu lihtsalt piisav. Ma tahan elada oma elu nii, et inimene, kes mulle selle kingituse andis, teaks, kui palju see mulle tähendas – rohkem, kui ta ilmselt kunagi ette kujutada oskaks.
Ma arvan, et on oluline mõista: elundidoonorlus ei ole midagi, mis sinult ära võetakse, vaid midagi, mida sa saad teistele edasi kinkida.
Ja see pole ainult ühe inimese kingitus teisele. Minu puhul andis keegi mehele tema naise tagasi. Võib-olla andis ta tulevastele lastele nende ema. Ta andis õe, tütre – ja loodetavasti ka hea kodaniku. See on nagu lainetus vees.“
Tutvu Rikke’ga – elades täiega, et austada kingitust, mis päästis elu
Rikke hakkas end halvasti tundma kahekümnendate alguses. Pärast aastaid kestnud valediagnoose ja võitlust luupusega hakkas tema neerufunktsioon kiiresti halvenema ning lõpuks vajas ta dialüüsi.
2017. aastal astus tema endine abikaasa vapralt sammu edasi ja loovutas talle oma neeru.
Täna elab Rikke täisväärtuslikku elu, kandes endas sügavat tänutunnet ja uut arusaama sellest, mida tähendab tugevus.
„Ma tahan aidata rohkematel inimestel mõista, mis elundidoonorlus tegelikult on. See ei seisne lihtsalt operatsioonis – see on võimalus anda kellelegi elu.
Kui ütled „jah“ doonorlusele, võid anda kellelegi täiesti uue alguse. See on tohutu suur asi.“
Mida sa soovid, et inimesed elundidoonorluse kohta rohkem teaksid?
„Mul kulus aastaid, enne kui tõeliselt uskuma hakkasin, et mu uus neer töötab. Ma ei julgenud end liigutada, sest kartsin, et neer lihtsalt lakkab töötamast.
Läks aastaid, enne kui tundsin, et võin jälle elada: liikuda, trenni teha, südame kiiremini põksuma panna või minna festivalile ja kõik näitajad püsivad korras.
Ma pidin õppima, et on okei elada, ja et neer peab ikka vastu. Isegi täna, nädal enne vereanalüüse, hakkan ma närveerima. Olen nii kaua elanud halbade näitudega, et ikka valmistun halvimaks, enne kui tulemusi näen.“
Tutvu Steffiega – tugevus, rõõm ja elu mõte pärast siirdamist
Kaasasündinud neerupuudulikkusega sündinud Steffile on on tehtud neerusiirdamine kahel korral – esimese neeru sai ta oma vanaemalt seitsmeaastaselt ja teise emalt 21-aastaselt. Tema teekond on vastupidavuse ja elujõu sümbol, täis haiglapäevi, raskusi ja taastumist.
Täna töötab Steffie ise õena ja jagab oma lugu, et tuletada meelde – elu on kingitus, mida tuleb elada täiega ja tänutundega.
„Parim viis oma perele, emale ja vanaemale tänu avaldada on elada elu täiel rinnal ja hoida kingitust, mille nad mulle andsid. Nii austan ma nende armastust.“
„Pikka aega tundus, et mu keha ei kuulu mulle. Arstid tegid operatsioone, protseduure – alati minu nõusolekul, kuid siiski… Ma tundsin end justkui kõrvalvaatajana. Ja aastaid häbenesin oma arme. Nüüd olen nende üle tohutult uhke. Need räägivad loo sellest, millest olen läbi tulnud. Need on meeldetuletus, kui tugev ma olen. See fotosessioon oli minu viis oma keha tagasi võtta.“
Aitäh neile naistele, kes jagasid oma lugu
Meie CHANGE Lingeries usume jagamise jõusse.
Naised, kes näitavad oma arme, oma jõudu ja oma lugu, aitavad murda vaikust ja stigmat elundidoonorluse ümber. Nende julgus tuletab meelde, et ilu ei seisne täiuslikkuses – ilu on elus, mida elame, ja valikutes, mida teeme.
Elundidoonorluse info Eestis:
